Difference between revisions of "Laskushiru"

Vikoli kara
Jump to navigation Jump to search
ć (širutropos (shirutropos) kara Lexember)
(« gruun » brukena plusmänge.)
(15 kawariya namellan na 5 brukdjin nai aukiyena)
Line 1: Line 1:
'''Laskuširu''' – [[Kotoba_grun_Leksember#11sdag:_Shirutropos|širutropos]], ka mit aftoo deki ''tsatainmietta''. Ine laskuširu, '''lasku''' mononai katainen – pasku miepie fu usoting ka mus samasuru mit joku ruuru.
'''Laskuširu''' – fal fu [[Kotoba_grun_Leksember#11sdag:_Shirutropos|širutropos]], ka mit aftoo deki ''tsatainmietta'' tsui [[Lasku|lasku]] auau. Ine laskuširu, '''lasku''' mononai katainen – pasku miepie fu usoting ka mus samasuru mit joku ruuru.


= Mahpravda ine laskuširu =
== Mahpravda ine laskuširu ==
'''Mahpravda''' je tsatainmiettatropos per ka joku fras glaubena bli vyerena (zettai pravda, lakinai tšigaumie). Brukena ine joku mahpravda: '''erpravda''' (hadžimade vyerena pravda – miettaranja) au '''razpravda''' (fras dan mahpravdena, hotia imauen vyerena).
 
== Lääskuśiru-hanu <small>(na [[Brukdjin:Lumakot Luna|Luna]])</small> ==
 
=== Simpellääsku ===
<math>2 + 3 = 5</math>: ni au tre sama go


'''Mahpravda''' je tsatainmiettatropos per ka joku fras glaubena bli vyerena (zettai pravda, lakinai tšigaumie). Brukena ine joku mahpravda: '''erpravda''' (hadžimade vyerena pravda – miettaranja) au '''razpravda''' (fras dan mahpravdena, hotia imauen vyerena).
<math>2 - 3 = -1</math>: ni uten(?) tre sama knein ([[Kotobanen#kn-|kn]] ein)


= Fal fu laskuširu =
<math>2 \times 3 = 6</math>: ni raz tre sama ikse


(Jam andrfal ka aftoo unating; men na eindžin dekinai širu alfaftoo… Mangebraa širutropos.)
<math>2 \div 3 = \frac{2}{3}</math>: ni telfu tre sama ni ova tre


== Katailaskuširu ==
== Fal fu laskuširu ==
(Jam andrfal ka aftoo unating; men na eindžin dekinai širu alfaftoo… Mangestuur širutropos.)


=== Katailaskuširu ===
'''Katailasku''' nasimpel ''lasku fu katai'': ein, ni, tre…. Katailaskuširu per širu katai ting ytten bruk veltting – mangesimpel antaa tšiisai lasku andrlasku made mit yoobi fpašuun, men mit stuur lasku (ttb 157928) treng hyerne os štift-na-paperi.
'''Katailasku''' nasimpel ''lasku fu katai'': ein, ni, tre…. Katailaskuširu per širu katai ting ytten bruk veltting – mangesimpel antaa tšiisai lasku andrlasku made mit yoobi fpašuun, men mit stuur lasku (ttb 157928) treng hyerne os štift-na-paperi.


; Jamlasku : lasku fu tingkatai ka sejena ine pravdavelt. 1, 2, 3… jamlasku; −1, ½ jamlaskunai. Miettena ka 0 (nil) auen jamlaskutropos, auenli »uso katai«.
; Jamlasku (<math>\mathbb N</math>) : lasku fu tingkatai ka sejena ine pravdavelt. 1, 2, 3… jamlasku; <math>-1</math>, <math>\scriptstyle\frac12</math> jamlaskunai. Miettena ka 0 (nil) auen jamlaskutropos, auenli »uso katai«.
; Heellasku : jamlasku au kundurlasku fu aftoo. '''Kundurlasku''' fu ''x'' tak lasku ''y'', ka ''x'' + ''y'' = 0. Kakena −''x''.
; Heellasku (<math>\mathbb Z</math>) : jamlasku au kundurlasku fu aftoo. '''Kundurlasku''' fu <math>x</math> tak lasku <math>y</math>, ka <math>x + y = 0</math>. Kakena <math>-x</math>, hanena »nut <math>x</math>« (< ‘ei<u>n ut</u>n’) os »lop <math>x</math>«.
; Tellasku : al lasku ka heellaskunen tel fu andr heellasku.
; Tellasku (<math>\mathbb Q</math>) : al lasku ka heellaskunen tel fu andr heellasku.
;  
; Gwirlasku (<math>\mathbb R</math>)
; Figlasku  (<math>\mathbb C</math>)


== Pravdalaskuširu ==
=== Pravdalaskuširu ===
'''Pravdalasku''' – lasku fu hurmange pravda (os uso). Ine laskuširuvelt letstevikti '''Buulpravdalasku''', ka har ni kundur fal – ''pravda'' (<math>\top</math> os <math>\mathbb1</math>) au ''uso'' (<math>\bot</math> os <math>\mathbb0</math>).


'''Pravdalasku''' – lasku fu hurmange pravda (os uso). Ine laskuširuvelt letstevikti '''Buulpravdalasku''', ka har ni kundur fal – ''pravda'' (⊤ os 1) au ''uso'' (⊥ os 0).
=== Klaanilaskuširu ===
'''Klaani''' - ine laskuširu, klaani har mange chigau ting. Deki har sofnai ting, os nil ting (de kaku <math>\emptyset</math>). Ttb Jamlasku je klaani mit sofnai lasku, men <math>A = \{1, 2, 3, 4\}</math> je klaani mit mono 4 lasku. Ting ine klaani mus chigau je, sitt <math>\{1, 1\}</math> sama <math>\{1\}</math>. Klaani mavikti ine laskuširu, grun al laskuširu bruk sore.


== Klaanilaskuširu ==
=== Havuralaskuširu ===
'''Klaani''' - ine laskuširu, klaani har mange chigau ting. Deki har sofnai ting, os nil ting (de kaku ∅). Ttb Jamlasku je klaani mit sofnai lasku, men A = {1, 2, 3, 4} je klaani mit mono 4 lasku. Ting ine klaani mus chigau je, sitt {1, 1} sama {1}. Klaani mavikti ine laskuširu, grun al laskuširu bruk sore.
'''Havura''' – liik klaani, men har plusmange ruruimpla. Klaani <math>H</math> je havura li har kawarina <math>(\cdot) : H \times H \to H</math>, ka suru 4 ''Havurapravda'':
# Peral <math>a, b</math> ine havura <math>H</math>, <math>a \cdot b</math> auen ine <math>H</math>
# Peral <math>a, b, c</math> ine <math>H</math>, <math>a \cdot (b \cdot c) = (a \cdot b) \cdot c</math>
# Jam tak <math>e</math> ine <math>H</math>, ka peral <math>a</math> ine <math>H</math>, <math>e \cdot a = a \cdot e = a</math>
# Peral <math>a \in H</math>, jam <math>b \in H</math>, ka <math>a \cdot b = b \cdot a = e</math> (kakuena <math>b = a^{-1}</math>)
Men ine havura, <math>a \cdot b</math> naimus <math>b \cdot a</math> sama. Li afto pravda peral <math>a</math> au <math>b</math>, de <math>H</math> haissa ''havurafabel'' (naeme za Niels Henrik Abel).


== Havuralaskuširu ==
=== ṡirunajun (MidoriVals😤) ===
'''Havura''' - liik klaani, men har plusmange ruru. Klaani H je havura li har kawarina ⋅:H⨯H→H, ka suru 4 ''Havurapravda'':
; <math>\Rightarrow, \rightarrow, \supset</math>
# Peral a, b ine havura H, a⋅b auen ine H
: li A pravda, sitt B pravda. Men li A pravdanai, sitt nai śiru B.
# Peral a, b, c ine H, a⋅(b⋅c) = (a⋅b)⋅c
: <math>x = 2 \Rightarrow x^2</math> = 4 je pravda, au <math>x^2 = 4 \Rightarrow x = 2</math> je nai pravda gruun x deki -2
# Jam e ine H, sitt peral a ine H, e⋅a=a⋅e=a
; <math>\Leftrightarrow, \leftrightarrow, \equiv</math>
# Peral a ine H jam b ine H sitt a⋅b=b⋅a=e (kakuena ''b=a^-1'')
: li au mono li, sama
Men ine havura, a⋅b naimus b⋅a sama. Li afto prvada peral a au b, de H ''havurafabel'' (naeme za Niels Henrik Abel)
: ''A'' ⇔ ''B'' mono ak ''A'' ak au ''B'' ak os ''A'' naj ak au ''B'' naj ak
: <math> x + y = y + 2 \Leftrightarrow x + 3 = y</math>
; <math>\neg x, \tilde x, !x</math>
: nai, nilatai
; <math>\neg (\neg A) \Leftrightarrow A</math>
: ¬''A'' ak, li au mono li ''A'' naj ak
: <math>x \neq y \Leftrightarrow \neg(x = y)</math>
; <math>\land, \cdot, \&</math>
: laskiau
: <math>A \land B</math> ak li ''A'' ak au ''B'' ak os je najak
: <math>n < 4 \land n > 2 \Leftrightarrow n = 3</math> koske ''n'' je lasku
; <math>\lor, +, \|\|</math>
: laskios
: <math>n \geq 4 \lor n \leq 2 \Leftrightarrow n \neq 3</math> koske ''n'' je lasku
: ∴ sitt
; Alkami naj sinu
; Zeuskami je kami
; Zeuskami naj sinu
: ∵ gruun
Zeuskami naj sinu
; ∵ alkami naj sinu au Zeuskami je kami

Revision as of 01:39, 28 f’Vapamuai 2022

Laskuširu – fal fu širutropos, ka mit aftoo deki tsatainmietta tsui lasku auau. Ine laskuširu, lasku mononai katainen – pasku miepie fu usoting ka mus samasuru mit joku ruuru.

Mahpravda ine laskuširu

Mahpravda je tsatainmiettatropos per ka joku fras glaubena bli vyerena (zettai pravda, lakinai tšigaumie). Brukena ine joku mahpravda: erpravda (hadžimade vyerena pravda – miettaranja) au razpravda (fras dan mahpravdena, hotia imauen vyerena).

Lääskuśiru-hanu (na Luna)

Simpellääsku

: ni au tre sama go

: ni uten(?) tre sama knein (kn ein)

: ni raz tre sama ikse

: ni telfu tre sama ni ova tre

Fal fu laskuširu

(Jam andrfal ka aftoo unating; men na eindžin dekinai širu alfaftoo… Mangestuur širutropos.)

Katailaskuširu

Katailasku nasimpel lasku fu katai: ein, ni, tre…. Katailaskuširu per širu katai ting ytten bruk veltting – mangesimpel antaa tšiisai lasku andrlasku made mit yoobi fpašuun, men mit stuur lasku (ttb 157928) treng hyerne os štift-na-paperi.

Jamlasku ()
lasku fu tingkatai ka sejena ine pravdavelt. 1, 2, 3… jamlasku; , jamlaskunai. Miettena ka 0 (nil) auen jamlaskutropos, auenli »uso katai«.
Heellasku ()
jamlasku au kundurlasku fu aftoo. Kundurlasku fu tak lasku , ka . Kakena , hanena »nut « (< ‘ein utn’) os »lop «.
Tellasku ()
al lasku ka heellaskunen tel fu andr heellasku.
Gwirlasku ()
Figlasku ()

Pravdalaskuširu

Pravdalasku – lasku fu hurmange pravda (os uso). Ine laskuširuvelt letstevikti Buulpravdalasku, ka har ni kundur fal – pravda ( os ) au uso ( os ).

Klaanilaskuširu

Klaani - ine laskuširu, klaani har mange chigau ting. Deki har sofnai ting, os nil ting (de kaku ). Ttb Jamlasku je klaani mit sofnai lasku, men je klaani mit mono 4 lasku. Ting ine klaani mus chigau je, sitt sama . Klaani mavikti ine laskuširu, grun al laskuširu bruk sore.

Havuralaskuširu

Havura – liik klaani, men har plusmange ruruimpla. Klaani je havura li har kawarina , ka suru 4 Havurapravda:

  1. Peral ine havura , auen ine
  2. Peral ine ,
  3. Jam tak ine , ka peral ine ,
  4. Peral , jam , ka (kakuena )

Men ine havura, naimus sama. Li afto pravda peral au , de haissa havurafabel (naeme za Niels Henrik Abel).

ṡirunajun (MidoriVals😤)

li A pravda, sitt B pravda. Men li A pravdanai, sitt nai śiru B.
= 4 je pravda, au je nai pravda gruun x deki -2
li au mono li, sama
AB mono ak A ak au B ak os A naj ak au B naj ak
nai, nilatai
¬A ak, li au mono li A naj ak
laskiau
ak li A ak au B ak os je najak
koske n je lasku
laskios
koske n je lasku
∴ sitt
Alkami naj sinu
Zeuskami je kami
Zeuskami naj sinu
∵ gruun

Zeuskami naj sinu

∵ alkami naj sinu au Zeuskami je kami