Difference between revisions of "Laskushiru"

313 bytes added ,  15:32, 13 f’Śägmuai 2023
ć
No edit summary
ć (→‎Katai·lasku·sjiru: typo reforma)
Tags: Mobile edit Mobile web edit Advanced mobile edit
 
(7 kawariya namellan na 3 brukdjin nai aukiyena)
Line 1: Line 1:
'''Laskuširu''' fal fu [[Kotoba_grun_Leksember#11sdag:_Shirutropos|širutropos]], ka mit aftoo deki ''tsatainmietta'' tsui [[Lasku|lasku]] auau. Ine laskuširu, '''lasku''' mononai katainen – pasku miepie fu usoting ka mus samasuru mit joku ruuru.
'''Laskuširu''' fal fu [[Leksember_2020#11sdag:_Shirutropos|širutropos]] i, ka mit aftoo deki ''tsatainmietta'' tsui [[Lasku|lasku]] auau. Ine laskuširu, '''lasku''' mononai katainen – pasku miepie fu usoting ka mus samasuru mit joku ruuru.


== Mahpravda ine laskuširu ==
== Mahpravda ine laskuširu ==
'''Mahpravda''' je tsatainmiettatropos per ka joku fras glaubena bli vyerena (zettai pravda, lakinai tšigaumie). Brukena ine joku mahpravda: '''erpravda''' (hadžimade vyerena pravda – miettaranja) au '''razpravda''' (fras dan mahpravdena, hotia imauen vyerena).
'''Mahpravda''' je tsatainmiettatropos per ka joku fras glaubena bli vyerena (zettai pravda, lakinai tšigaumie). Brukena ine joku mahpravda: '''erpravda''' (hadžimade vyerena pravda – miettaranja) au '''razpravda''' (fras dan mahpravdena, hotia imauen vyerena).


== Lääskuśiru-hanu <small>(na [[Brukdjin:Lumakot Luna|Luna]])</small> ==
== Fal fù láskusjiru ==


=== Simpellääsku ===
=== Lásku·isju ===
<math>2 + 3 = 5</math>: ni au tre sama go
Lásku·isju mánge simpel fal fù láskusjiru, ka ova leðte·sjirena brúkna lásku made: medna, útenna, ræsna, tjerna, ræsdæina av ranjana.


<math>2 - 3 = -1</math>: ni uten(?) tre sama knein ([[Kotobanen|kn]] ein)
Li jam 2 tro, na ljeva — tro fu [[Brukdjin:Lumakot Luna|Luna]], na migi — tro fu [[Brukdjin:Yane|Jan]]
 
<math>2 + 3 = 5</math>: ni mit/plus* tre sama go
 
<math>2 - 3 = -1</math>: ni uten/minus* tre sama lopain


<math>2 \times 3 = 6</math>: ni raz tre sama ikse
<math>2 \times 3 = 6</math>: ni raz tre sama ikse


<math>2 \div 3 = \frac{2}{3}</math>: ni ?? tre sama ni telfu tre
<math>2 \div 3 = \frac{2}{3}</math>: ni telfu tre sama ni ova tre / ni tserena tre sama ni tresca


== Fal fu laskuširu ==
<nowiki>*</nowiki> Gruunvas fu afto: Na Luna, « plus » au « minus » mono brukena per likkto (ttb: plubraa, minubraa), sitt hanu « med » au « uten ». Awen xörena plubraa na un. Men andrdźin hanu plu/minu per awen lääskuśiru.
(Jam andrfal ka aftoo unating; men na eindžin dekinai širu alfaftoo… Mangestuur širutropos.)


=== Katailaskuširu ===
=== Katai·lasku·sjiru ===
'''Katailasku''' nasimpel ''lasku fu katai'': ein, ni, tre…. Katailaskuširu per širu katai ting ytten bruk veltting – mangesimpel antaa tšiisai lasku andrlasku made mit yoobi fpašuun, men mit stuur lasku (ttb 157928) treng hyerne os štift-na-paperi.
'''Katailasku''' nasimpel ''lasku fu katai'': ein, ni, tre…. Katailaskuširu per širu katai ting ytten bruk veltting – mangesimpel antaa tšiisai lasku andrlasku made mit yoobi fpašuun, men mit stuur lasku (ttb. 157.928) treng hyerne os štift-na-paperi.


; Jamlasku  (<math>\mathbb N</math>) : lasku fu tingkatai ka sejena ine pravdavelt. 1, 2, 3… jamlasku; <math>-1</math>, <math>\scriptstyle\frac12</math> jamlaskunai. Miettena ka 0 (nil) auen jamlaskutropos, auenli »uso katai«.
; Jamlasku  (<math>\mathbb N</math>) : lasku fu tingkatai ka sejena ine pravdavelt. 1, 2, 3… jamlasku; <math>-1</math>, <math>\scriptstyle\frac12</math> jamlaskunai. Miettena ka 0 (nil) auen jamlaskutropos, auenli »uso katai«.
; Heellasku (<math>\mathbb Z</math>) : jamlasku au kundurlasku fu aftoo. '''Kundurlasku''' fu <math>x</math> tak lasku <math>y</math>, ka <math>x + y = 0</math>. Kakena <math>-x</math>, hanena »nut <math>x</math>« (< ‘ei<u>n ut</u>n’) os »lop <math>x</math>«.
; Heellasku (<math>\mathbb Z</math>) : jamlasku au kundurlasku fu aftoo. '''Kundurlasku''' fu <math>x</math> tak lasku <math>y</math>, ka <math>x + y = 0</math>. Kakena <math>-x</math>, hanena »nut <math>x</math>« (< <u>n</u>il <u>ut</u>n’) os »lop <math>x</math>«.
; Tellasku  (<math>\mathbb Q</math>) : al lasku ka heellaskunen tel fu andr heellasku.
; Tellasku  (<math>\mathbb Q</math>) : al lasku ka heellaskunen tel fu andr heellasku.
; Gwirlasku (<math>\mathbb R</math>)
; Gwirlasku (<math>\mathbb R</math>)
; Figlasku (<math>\mathbb C</math>)
; Figlasku (<math>\mathbb C</math>)
 
=== Fal·lasku·sjiru ===
Aftó fal fù lásku·sjiru oba sen, ikk, kræis, avav. Na gammel, aftó brúkena per sðánîe·maha, men de àven fuksena na imadág.


=== Pravdalaskuširu ===
=== Aldjaber ===
'''Pravdalasku''' lasku fu hurmange pravda (os uso). Ine laskuširuvelt letstevikti '''Buulpravdalasku''', ka har ni kundur fal – ''pravda'' (<math>\top</math> os <math>\mathbb1</math>) au ''uso'' (<math>\bot</math> os <math>\mathbb0</math>).
Aldjaber mánge vikti na lásku·sjiru två ti isju fù suruna láskufesta made.  


=== Klaanilaskuširu ===
=== Klaanilaskuširu ===
Line 43: Line 49:
=== ṡirunajun (MidoriVals😤) ===
=== ṡirunajun (MidoriVals😤) ===
; <math>\Rightarrow, \rightarrow, \supset</math>
; <math>\Rightarrow, \rightarrow, \supset</math>
: il... je ka...
: li A pravda, sitt B pravda. Men li A pravdanai, sitt nai śiru B.
: ''A'' sama ''B'' naj ak koske ''A'' ak au ''B'' naj ak koske ''A'' na sama B
: <math>x = 2 \Rightarrow x^2</math> = 4 je pravda, au <math>x^2 = 4 \Rightarrow x = 2</math> je nai pravda gruun x deki -2
: <math>x = 2 \Rightarrow x^2</math> = 4 je ak, au <math>x^2 = 4 \Rightarrow x = 2</math> je na akraat perka x miraje -2
; <math>\Leftrightarrow, \leftrightarrow, \equiv</math>
; <math>\Leftrightarrow, \leftrightarrow, \equiv</math>
: li au mono li, sama
: li au mono li, sama
Line 66: Line 71:
; Zeuskami je kami
; Zeuskami je kami
; Zeuskami naj sinu
; Zeuskami naj sinu
: ∵ perka
: ∵ gruun
Zeuskami naj sinu
Zeuskami naj sinu
; ∵ alkami naj sinu au Zeuskami je kami
; ∵ alkami naj sinu au Zeuskami je kami